
Tere! Minu nimi on Jaanus. Kord tekkis mul üks küsimus. võibolla teie arvates on see natuke tobe .. aga..... hea küll! Küsimus oli selline: Kas autod oskavad rääkida ?
Minu klassiõdedele ja -vendadele ning õppetajale tundus see lausa naljakana. aga Mina arvasin, et selles ei ole midagi naljakat.
Isegi isa ja ema muiged mu küsimuse peale ei suutnud mind seda mõtet unustama sundida.
Ma läksin majahoovi ja proovisin ema autoga rääkida. Olin hästi ettevaatlik, et keegi mind ei märkaks ega imelikuks peaks.
alul tervitasin autot viisakalt, kuid tema ei vastanud midagi. Ma ei teinud sellest väljagi ning jätkasin oma jutuajamist, kuid auto oli endiselt vakka.
Hakkasin end juba kurvalt kodu poole sättima, kui järsku kuulsin kellegi teretust.
Ma arvasin, et see oli minu naabritädi ning pöörasin end ringi ,et vaadata, kes mulle tere ütles. Aga mitte kedagi ei olnud peale minu ja mu ema auto. Hurraaa, mu ema auto rääkis minuga!!!!
See oli nii lahe ja samas ka hirmus tunne . Sellest autost sai mulle väga hea sõber. Käisin temaga tihti lobisemas ning meil oli alati väga tore. No, tegelikult on meil koos tore tänaseni, sest olen juba 21 - aastane ja mu ema auto on nüüd minu oma.
Autor: Anastasia Musakko
15 kommentaari:
Väga tore jutt kas nastja saatis sulle selle jutu?
Tubli tüdruk! Tervitused!
päris äge jutt!
Mariandra!!
Päris lahe jutt Nastja ma õnnitlen !!!
Madis!!
Suur aitäh!
Anastasia
Suur aitäh!
Anastasia
Mulle väga meeldis see jutt!
Eliisa
Täitsa lahe jutt
Lahe jutt Nastja kas sa ise kirjutasid selle ?
Madis!!
Jah!
Anastasia
üks viga on sees!!
marckus-henry
Milline?
Anastasia
Milline?
Anastasia
kolmandas lõigus
marckus-henry
Kolmas lõik algab väikese algustähega, huvitav kui ma kirjutasin seda lugu ja kontrollisin siis ei old seal mingit viga!
Postita kommentaar